Mingi aeg tagasi tegime postituse, kus rääkisime IAT’st ja tõime välja “kehva” näitena VAG MQB 2.0TSI platvormi. Nüüd näitame mis juhtub sama platvormi konkreetse autoga (Seat Leon 2.0TSI 221kW), kui sellele paigaldada kvaliteetne vahejahuti.
Testiauto oli juba ABT tarkvaralise tuninguga, mida ei olnud kliendil plaanis muuta.
Kliendi soov oli ainult parandada vahejahutust. Tegemist on garantiilise sõidukiga ning antud modifikatsiooni lubas esindus teha.
Vähe sellest, et VAG on otsustanud paigaldada vahejahuti kliima ja mootori radiaatorite vahele, siis lisaks oli autol AC kärg nii kehvas seisus, et see tekitas omakorda veel lisatakistust õhuvoolule.
Tegemist on 2019a autoga, liiklus ja keskkond jätavad oma jälje.
Paigaldasime do88 MQB platvormile mõeldud mudelikohase vahejahuti. Vahetasime uue vastu ka AC radiaatori.
NB! Kui soovite teha MQB vahejahuti paigaldust ise, siis tuleb arvestada ka kliimasüsteemi tühjendamisega ennem ja täitmisega pärast paigaldust. Konkreetne auto kasutab R1234YF konditsioneeri gaasi. Saame ka selle teenusega aidata.
Dünos testisime autot 2 korda – oem intercooleriga ja do88 vahejahutiga. Testimine toimus samal päeval identsete tingimustega – tõmmete pikkused (ca 12sek), jahutuse võimsus jms.
Juurevasolevalt logilt võib näha IAT oem cooleriga (3 tõmmet) vs IAT do88 cooleriga (3 tõmmet), mille maksimum väärtus kukkus põhimõtteliselt 2 korda! (48-50C vs 24-25C).
Samuti on oluline IATi tõusu erinevus. Originaal vahejahutiga hakkas IAT tõusma ca 3500-3750rpm pealt ning tõus oli ca 27-28C > 48-50C, ehk 21-22C temperatuuri tõusu. Do88 vahejahutiga hakkab IAT tõusma alles ca 5000rpm juures ca 21 > 24-25C, ehk ainult 3-4C temperatuuri tõusu.
Testid tegime päeval kui dünoruumi temperatuur oli vaid +17C! Ehk kuumal suvepäeval oleks tõenäoliselt kontrast veelgi suurem.
Arvestada muidugi tasub ka sellega, et kuigi meie dünoruumi ventilatsiooni tootlikus on 58000m3/h, siiski reaalselt tee peal sõites suuremal kiirusel on ilmselt õhuvool veelgi suurem. Ehk teisisõnu, reaalsetes tingimustes on jahutus parem.
Mida aga arvab sellest mootori väändemoment ja võimsus?
Kui vaadata dünograafikut, siis on näha stabiilne parandus, kuid justnagu oleks võinud oodata suuremat jõukasvu.
Sellele on tegelikult loogiline seletus olemas. Nimelt juhtaju väändemomendi ja loadi arvutus võtab arvesse ka IATi ning üritab saavutada sama väändemomenti mis ennemgi. Kui veelkord vaadata logi, siis meelega panime graafikule lisaks ka Boost Target väärtuse. Nagu näha, siis aju küsib nüüd madalama IATi tõttu vähem turbo rõhku! (punased jooned)
Ehk kui tegemist ei oleks garantiilise sõidukiga ja oleksime saanud seadistada autot näiteks samale turbo rõhule, mis oli originaal vahejahutiga, siis oleks väändemomendi ja võimsuse parandus oluliselt parem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tulemus on väga positiivne.
Mootor töötab nüüd oluliselt efektiivsemalt (madalam IAT, boost, WG duty, vastusurve väljalaskes ning kindlasti ka kütusekulule mõjub see hästi), lisaks on mootori töö turvalisem ning ka võimsust on rohkem ja seda seadistust muutmatta! Uue vahejahutiga on kindlasti rohkem ruumi teha seadistust ka oluliselt paremaks.