Kui eesmärk on sõita rajal võimalikult kiiresti, siis on silla reguleerimise spetsiifika erinev tavaliikluse autode omast.
Enne silla reguleerimist oleks hea, kui klient oskaks vastata mõnele küsimusele.
Mis on lähtekoht, ehk kas on juba mingeid andmeid eelneva sillageomeetria kohta, millega on selle autoga rajal sõidetud? Kas koguaeg sõidetakse samal rajal ja sama rehviga? Kuidas näevad rehvid välja, näiteks ühtlane kulumine või välisservad rohkem kulunud? Kuidas on olnud auto tunnetus kiirendades, pidurdades, kurvides?
Raja autod, mida kasutatakse ka tavaliikluses.
Milline on tänaval ja rajal sõitmise suhe, juhul kui on tegemist tänavaautoga millega käiakse ka rajal? Kui sama autoga sõidetakse nii tänaval, kui rajal, siis kas soovitakse 1 universaalset seadet (ei ole kõige parem teha sama seadistus universaalselt rajale ja tänavale, liiga suur kompromiss) või ollakse valmis eraldi ennem ja pärast igat rajapäeva eraldi reguleerimine teha? Ideaalis tuleks teha rajale oma geomeetria, tänavale oma ja igakord seadistada ringi. Selliselt ei peaks olema piiratud tänavasetingu kompromissiga ja saaks teha rajale radikaalsema sillageomeetria. Kui sõidate tänaval pigem vähe, siis võib ka koguaeg olla nö raja setup. Lisaks, kui sõidetakse erinevatel radadel, siis igal rajal on optimaalne geomeetria veidi erinev sõltuvalt kiirustest, rajaprofiilist jms.
Sildade geomeetria sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest ja on alati kompromiss.
Külgkalded on 1 põhilisi parameetreid, kuid samuti kokkujooks ja castor (eriti ees) on samuti olulised. Näiteks, mida rohkem rehvil pidamist ja mida kogenum juht ( = suuremad G-jõud) ning mida pehmem vedrustus ( = auto kaldub kurvis rohkem) – seda rohkem vaja negatiivset külgkallet, ehk camberit kurvide kiiremaks läbimiseks. Külgkalle mõjutab otseselt seda, kui suure rehvi pinnaga on kontakt kurvis, mis omakorda mõjutab pidamist ja määrab auto võimekuse kurvis. Camberi suhe ees ja taga mõjutab auto tasakaalu kurvis. Rataste külgkalle mõjutab ka auto pidamist sirgelt kiirendamisel ja pidurdamisel. Siin on jällegi vastupidi, suurem negatiivne kalle vähendab pidamist.
Ei ole ühte ja õiget settingut, peab testima mis paremini meeldib / annab kindlama tunde roolis, mis sobib paremini ning konkreetsele auto setupile ja juhi sõiduoskusele. Rehvide kulunud välisservad on indikaator sellest, et kallet on ratastele tõenäoliselt rohkem vaja. Veelparem kui on vahendid ja viitsimist mõõta rehvi temperatuure seest/keskelt/väljast ning rajal käies koguda andmeid. Reguleerimise juures võivad tekkida ka rauapoolsed limiidid, ehk näiteks stock “pulgad” ei võimaldagi panna soovitud geomeetriat. Siis tulevad appi upgrade osad – reguleeritavad camber plate’d, reguleeritavad vardad jms.
Meie soovitused.
Uurida mis on teiste samasuguste autode kasutajate kogemused, teha veidi kodutööd. Julgelt proovida erinevaid muudatusi ja testida, koguda ja analüüsida andmeid. Sealt lõpuks kujuneb endal palju parem arusaam ja ülevaade oma autost. Kõige parem on, kui teate ise kõige paremini mida täpselt vaja on ja meie teeme settingu vastavalt kliendi andmetele. Kui lähtekoht on päris 0, siis meie soovitus on tehasest ettenähtud standard geomeetria + rohkem negatiivset küljekallet ees ja taga. Peale seda testida ja järgmine kord on juba rohkem infot.